Turu-uuringute AS viis Est-For Investi tellimusel läbi fookusgrupi uuringu vesteldes pea viiekümne Tartumaa inimesega. Tulemustest selgus, et inimesed ootavad vastuseid keskkonnamõjuga seonduvatele küsimustele ning täpsustust planeeritava asukoha osas.
Osalejate värbamisel fookusgruppidesse kaasati võrdselt nii tehasesse positiivselt kui negatiivselt suhtuvaid inimesi. Eesmärgiks oli mõista nii puidurafineerimistehase pooldajaid kui vastaseid. Uuringu autorid märkisid, et olenemata katsest luua oponeerivad grupid, suhtus enamik osalenutest puidurafineerimistehasesse neutraalselt. Kaks põhimõtteliselt erinevat väärtusmaailma joonistusid siiski välja. Kui üks lähtub majanduslikest argumentidest – väärtustades tekkivat tööhõivet ja saadavat tulu, siis teine keskendub puhta loodus- ja elukeskkonna säilitamise vajadusele. Viimaste aastate jooksul on taoline väärtuskonflikt ilmnenud mitmete ühiskonna jaoks oluliste küsimuste otsustamisel: näiteks Rail Balticu ehitus või Haabersti hõberemmelga saatus.
POOLDAJAD HINDAVAD SOTSIAALMAJANDUSLIKKU MÕJU
Puidurafineerimistehase pooldajad on pragmaatilised ning peavad oluliseks majandusarengu aspekti. Sotsiaalmajanduslikku mõju hinnatakse positiivseks ning see kaalub üles negatiivse mõju keskkonnale. Samas ei saa neid inimesi pidada ka ülioptimistlikeks igasuguste arenduste suhtes – näiteks Rail Balticu osas jäädi pigem skeptiliseks.
Pooldajaid huvitab tehnoloogia, mida tehases kasutama hakatakse. Pooldajate kohaselt tuleks tehas ehitada võimalikult madala asustustihedusega piirkonda, kuid need alad on tihti looduskaitsealad. Pooldajad ei usu, et tehas hakkaks Emajõge tugevalt reostama – Euroopa Liidu normid on selleks liiga karmid. Ühtlasi oleks neil kahju, kui tehas mingil põhjusel Lätti ehitataks. Sealjuures häiris pooldajaid, et meedias võimendatakse kunstnike ja kirjanike arvamusavaldusi, kuid metsandusekspertide arvamusavaldused tembeldatakse kinni makstuteks. Oodatakse täpsemaid vastuseid asukoha osas ning ülevaadet avarii-olukordade riskianalüüsist. Lisaks soovitakse vastuseid kompensatsioonide osas – mida saavad inimesed, kelle vahetusse naabrusse tehas ehitataks.
MEELT MUUDAKS KINDLUS KESKKONNA OSAS
Vastaste seas võib omakorda eristada kaht erinevat tüüpi. Ühed on veendunud keskkonnakaitsjad, kes vastanduvad kõikidele vähegi keskkondlikke riske kätkevatele projektidele. Nii nagu iga inimtekkeline objekt, jätavad ka maailma kõige kõrgtehnoloogilisemad tehased mingi keskkondliku jalajälje, mistõttu on antud grupi ümberveenmiseks vähe argumente. Teisi iseloomustab umbusk poliitika ja äri vastu üldiselt. Neile tundub, et tehase rajamine on juba otsustatud: märgina sellest nähakse näiteks metsaseaduse muudatustega seadustatud kuuskede raievanuse langetamist. Need inimesed tajuvad, et ettevõtjate lobby on tugev ning poliitikud täidavad lihtsalt tellimust. Nii kujutabki vastumeelsus tehasele sümboolset vastupanu võimule ja korruptiivsusele. Neid inimesi oleks võimalik veenda alles kirjeldatud usaldusbarjääri ületamisel.
Enamik tehase vastastest oli seisukohal, et kindlustunne keskkonna säilimise osas paneks meelt muutma. See eeldab veenvaid vastuseid küsimustele, mis puudutavad Eesti elu jätkumise võimalikkust senises puhtas keskkonnas. Info peab tulema usaldusväärsest kanalist. Kui kõik tehase plaanid – nii positiivsed kui negatiivsed küljed – on avalikult nähtavad ja kõigile arusaadavalt selgitatud, siis võiks ka suhtumine positiivsem olla. Sealjuures toodi välja, et tehas peaks võtma nulltolerantsi sertifitseerimata puidu vastuvõtu osas kasutades vaid FSC-sertifikaadiga toorainet. See annaks väga tugeva sõnumi, et tehase taga seisvad ettevõtjad Eesti metsast päriselt hoolivad. Vastaste hulgas tekitas küsimusi Est-For Investi argument, et tehas kasutaks vaid hetkel Soome ja Rootsi eksporditavat toorainet. Nimelt jääb neile arusaamatuks, miks peaks metsaomanikud oma toorainet planeeritavale tehasele, mitte välisklientidele müüma.
KOMMENTAAR
Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli
Samamoodi nagu mind tehase eestvedajana, huvitavad ka kohalikke inimesi eelkõige keskkonnamõjude uuringud ning täpsustatud informatsioon asukoha osas. Antud küsimustega tegeleb riiklik eriplaneering, mille käigus tehakse põhjalikud keskkonnamõju uuringud ning leitakse tehasele võimalikud asukohad. Sõltuvalt keskkonnamõjude uuringutest, saame juba tegeleda lähemalt ka lahenduste pakkumise ehk tehnoloogia valikuga. Täna on tehnoloogia osas vara kommentaare pakkuda, kuna tehnoloogiavalik sõltub otseselt sellest, kuhu ning kui suuri investeeringuid peame tegema selleks, et ükski tehase emissioon ettenähtud piirmäärasid ei ületaks.
Küsimus, millele täna aga saame vastata, puudutab puidu müümist plaanitavale puidurafineerimistehasele. Nagu kõik teised osapooled, soovib ka planeeritav tehas osta metsa turuhinnaga. Planeeritav tehas tõstaks pikas perspektiivis Eesti ja Läti paberipuidu hinda, sest turule lisandub suur sisseostja. Metsaomanike jaoks on see samas positiivne uudis. Nimelt on Eesti mets hetkel odavam võrreldes Soome ja Rootsi toorainega, sest lõpphinda peab mahtuma ka meretranspordi kulu.
Lisaks andis uuring meile kinnituse, et silmast-silma kohtumised inimestega on olulised. Oleme pidanud kohtumisi oluliseks ka seni, kuid saime kinnituse, et kohtumisi tuleb korraldada veel ja rohkemgi kui seadused meid selleks kohustavad. Riikliku eriplaneeringu protsessi jooksul saame võimaliku asukoha ja keskkonnaküsimuste osas rohkem informatsiooni ning seejärel peame kindlasti kohalike inimestega rahulikult maha istuma, kuulama võimalikke muresid ning olema valmis ka võimalikult detailselt vastama.