Eesti Planeerijate Ühingu juhatuse esimehe Heiki Kalbergi sõnul tegeleb riigi eriplaneeringu esimene pool asukohavalikuga, millega paralleelselt hinnatakse tehase keskkonnamõju.
„Eriplaneeringu algatamise otsuse kohaselt valitakse määratud võimsusega tehasele asukoht lähtuvalt Suur-Emajõe vee kasutamise võimalusest, juurdepääsust mööda maanteed ja raudteed, elektrivõrguga liitumise võimalusest ning võimalikest täiendavatest keskkonnatingimustest,” ütles Heiki Kalberg.
Asukoha eelvalikuks tuleb koostöös keskkonnamõju hindajatega selgitada välja uuringute vajadus, alustada uuringutega ja analüüsidega, teha koostööd piirkonda jäävate kohalike omavalitsustega ja muude huvitatutega. Asukohavalikus oluliseks peetavaid mõjutegureid arutatakse avalikul arutelul võttes aluseks lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsuse. Asukoha eelvaliku protsess võiks kesta orienteeruvalt aasta, täiendavate uuringute vajaduse ja huvigruppide erimeelsuste korral kauemgi.
Asukoha eelvaliku ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele tehakse avalik väljapanek koos aruteluga, millele vajadusel järgneb dokumentide täiendamine. Seejärel toimub konkreetse asukoha võimalik kinnitamine Rahandusministeeriumi poolt.
“Alles siis kui asukoht on kinnitatud, algab detailse lahenduse koostamine, mis koostatakse ühele asukohale, kindlale maa-alale ning selles määratakse detailselt keskkonnanõuded, hoonestusalad, teede ja raudtee asukoht ja elektriliini asukoht. Oluline on vahet teha, missuguseid mõjutegureid millises etapis järgida tuleb: asukoha valiku puhul pole mõtet arutleda selle üle, kui puhas peab olema tehasest väljuv vesi – pole vahet – kas tehas asuks Tartu või Ülenurme vallas – mõlemal juhul peab väljuv vesi olema sama puhas,” ütles Kalberg.
Nõuded vee puhtusele, kui neid on vaja eraldi reguleerida, määratakse detailse osa koostamise käigus. Millised on nõuded tehnoloogiale – see sõltub planeeringu algatamise korraldusest ning lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsuse avaliku arutelu tulemustest. Sarnaselt teiste planeeringutega tuleb ka riigi eriplaneeringu detailne osa kooskõlastada ja avalikustada ning planeeringu kehtestamise otsustab lõpuks Rahandusministeerium.
Uuringute ja planeeringute protsess peaks päädima ehitusprojektiga, millele järgnevalt saab alustada ehitustegevusega. “Ehitustegevus saab alata minimaalselt kahe aasta pärast. Suurema uuringutevajaduse või avalikustamisel tekkivate erimeelsuste korral võib aeg olla kaks kuni kolm korda pikem,” rääkis Kalberg.