Kohtumistel tartlastega on jäänud kõlama küsimus: kas ülikoolilinna lähistel tegutsev tehas võib Tartu tööstuslinnaks muuta? Teised on väljendanud muret, et puidurafineerimistehase rajamine võib ohustada Tartu kandidatuuri Euroopa kultuuripealinna tiitlile. 

Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava rõhutab, et tehase rajamise idee taga seisvad investorid soovivad Tartut rikastada. “Tehas peaks olema ülikoolilinna innovaatiline partner. Soomes ja Rootsis on ülikoolide ja tööstusettevõtete koostöö tavapärane. Nii paiknevad paberi- ja tselluloositehased ka geograafiliselt ülikoolide lähedal. Täpselt samamoodi võiks olla ka Eestis. Mitmekesine tulevikku vaatav linn võiks olla sümbioos teadusest, tööstusest ja kultuurist. Tartu peab jääma Tartuks ka edaspidi. Kõige olulisem on tagada, et puidurafineerimistehas ei kahjustaks linna ega selle ümbrust puhta elukeskkonnana. Neile küsimustele saame sõltumatud hinnangud riigi eriplaneeringu protsessi käigus, mille lahutamatuks osaks on ka kohalike huvigruppide kaasamine. Tartut ega Emajõe reostavat tehast ei ole nõus rajama ka projekti investorid,” rääkis ta.

Kultuuripealinna tiitlile kandideerimisel on varasemalt olnud edukad erinevate Euroopa riikide tööstuskeskused, mille tööstustegevus jääb oluliselt mahukamaks kui Tartus ka juhul, kui linna lähistele puidurafineerimistehas rajataks.

2008. aastal oli Euroopa kultuuripealinnaks Liverpool, mis on laiemalt tuntud Suurbritannia tööstusrevolutsiooni hällina. Kolm aastat hiljem kandis paralleelselt Tallinnaga kultuuripealinna tiitlit Soome linn Turku, mis on tuntud elava laevatööstuse poolest. 2013. aastal sai Euroopa kultuuripealinna tiitli Marseille. See väärika ajalooga linn on üheks Prantsusmaa kõige olulisemaks tööstuskeskuseks toetudes eeskätt kütuserafineerimis- ja laevatööstusele. Mullu oli Euroopa kultuuripealinnaks Jüütimaa tööstuskeskus Aarhus, mis on samaaegselt tuntud Taani ülikoolilinnana.