Aadu Polli, Margus Kohava
Est-For Investi juhatuse liikmed

Eesti on elamiseks imeline paik, aga kõik, mis juhtub maailmas, mõjutab ka meid.

Iga sekundiga sünnib maailma kaks inimest, kokku on meid juba 7,5 miljardit. Eluiga pikeneb, elatustase tõuseb ja tarbimine hoogustub. Majandus, mis seda kõike üleval hoiab, toetub aga suuresti taastumatule loodusvarale: naftale, maagaasile, kivisöele ja põlevkivile. Ükskord saavad need paratamatult otsa.

Fossiilsed kütused paiskavad õhku nii palju süsihappegaasi, et maakera kliima soojeneb tempos, mida enne nähtud pole. Jäämassid sulavad ja maailmamere tase tõuseb, põhjustades üleujutusi ning orkaane. Väheneb liigiline mitmekesisus ja meie elukeskkond vaesestub.

Juba 2030. aastal vajab inimkond hinnanguliselt 50% rohkem toitu, 45% rohkem energiat ja 30% rohkem vett kui täna. Kuidas  inimkonda edaspidigi esmatähtsaga varustada? Peame liikuma majanduse suunas, mis arvestab keskkonnaga senisest palju enam. Kus võimalik, peame kasutama taastuvaid loodusvarasid ning tegema seda säästlikumalt ja nutikamalt.

Eesti kõige olulisem taastuv loodusvara on mets. Kui arengumaades võetakse puid maha, et rajada põlde kasvava rahvastiku toitmiseks, siis arenenud maades metsa osakaal põllumaa arvelt suureneb. See on nii ka Eestis. Meil on metsa ja me peame seda targalt kasutama.

Suur osa Eestis raiutud puidust väärindatakse juba täna kohapeal. See on väga mõistlik, sest nii saavad Eesti inimesed tööd, kosub meie majandus ja paraneb heaolu. Pole mõtet võtta metsa maha selleks, et see autode ja laevadega fossiilseid kütuseid kasutades mujale viia, kus targemad inimesed sellele väärtust lisavad ja kallimalt maha müüvad. See ei paranda Eesti elujärge ega ole hea ka keskkonnale.

Usume, et Eestis on olemas võimalus keskkonnasäästliku, kõrgtehnoloogilise ja unikaalse puidurafineerimistehase rajamiseks. Kas me teame, kuidas? Veel ei tea. Aga tegeleme iga päev sellega, et usust kasvaks välja plaan, lahendused, vastused põletavatele küsimustele ja lõpuks ka midagi käegakatsutavat – garantiid tehase toimimise kohta.

Tänased teadmised puidurafineerimistehaste võimalikest lahendustest asuvad Soomes, Rootsis, Brasiilias ja Hiinas. Selleks, et leida Eesti ühiskonnale ja siinsesse keskkonda sobiv lahendus, tuleb eelkõige olla avatud ning kasutada kogemusi ja teadmisi mujalt, neid sobitada, sünteesida ja sadu kordi läbi arvutada. Alles siis saab anda vastuse küsimusele kuidas.

Ikka ja jälle kohtume inimestega, kes on oma seisukohad varasemate kogemuste põhjal lukku pannud ja pelgavad, et kunagine kehvem seis saab ka uue tehase olemuseks. Ometigi näitab meie kogemus vastupidist – kui küsida, kas ja kuidas teha uutmoodi, tulevad ka lahendused. Siit ka meie usk, et leiame puidurafineerimistehase rajamiseks vajalikud lahendused ja põletavatele küsimustele suudame vastata.