Võtsime vaatluse alla kõik Euroopa riigid, kus tegutseb vähemalt üks puidutöötlemistehas, ning selgitasime välja, kas mõni puidutöötlemistehas on ehitatud ülikoolilinnade lähedale. Neis kõigis on. Osades riikides paiknevad tehased väärika ajalooga teadus- ja kultuurikeskuste vahetus läheduses.
1288. aastal asutas Portugali kuningas Denis I Portugali esimese ülikooli, mida peetakse Lissaboni Ülikooli eelkäijaks. Alates 1911. aastast on Lissaboni Ülikool tegutsenud järjepidevalt. Seal õpib üle 45 000 tudengi. Lissaboni piirkonnas elab kokku ligi kolm miljonit inimest ning linnas asub mitu UNESCO maailma kultuuripärandi objekti. Lissaboni linnasüdamest linnulennult 30 kilomeetri kaugusel asub Navigator grupi Setubali puidutöötlemistehas, mis põhineb kraft-tehnoloogial.
1309. aastal asutatud Avignoni Ülikool tegutseb tänapäeval Aix-Marseille Ülikooli fliaalina, kus õpib 7000 tudengit. Tartu-suuruse kuulsusrikka ajalooga linna kõrval asub Prantsusmaa veiniregioon nimega Châteauneuf-du-Pape. Viimane sai nime Rooma paavsti järgi, kes elas 14. sajandil Avignonis. UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva vanalinnaga Avignon oli Euroopa kultuuripealinn 2000. aastal. Linnasüdamest linnulennult 22 kilomeetri kaugusel tegutseb Fibre Excellence’i puidutöötlemistehas, mis põhineb kraft-tehnoloogial.
1542. aastal asutatud Zaragoza Ülikoolis õpib üle 30 000 üliõpilase. Linnas elab 660 000 inimest ning Aragoni Kuningriigi aegne linnasüda kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linnulennult 6 kilomeetri kaugusel Zaragoza linnasüdamest asub Torraspapeli puidutöötlemistehas, mis põhineb kraft-tehnoloogial.
1585. aastal asutatud Grazi Ülikoolis õpib üle 30 000 üliõpilase. Grazi linnas elab 325 000 elanikku. Graz oli Euroopa kultuuripealinn 2003. aastal ning Grazi vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linnasüdamest linnulennult 11 kilomeetri kaugusel asub Sappi Gratkorni puidutöötlemistehas, tehasest 30 kilomeetri raadiusesse jääb ka Austria Lõuna-Stüüria veinipiirkond, mis põhineb sulfitkeedu tehnoloogial.
1958. aastal asutatud Oulu Ülikoolis õpib üle 15 000 üliõpilase. Tänapäeval elab Oulu linnas 200 000 inimest. Oulu keskus on neoklassitsistlikus stiilis sarnanedes mitmete Tartu linna ajalooliste hoonetega nagu TÜ Vanemuise tn õppe- hoone või ERMi endine peahoone. oulu linnasüdamest 2 kilomeetri kaugusel asub stora Enso puidutöötlemistehas, mis põhineb kraft-tehnoloogial.
1967. aastal asutatud Ulmi Ülikoolis õpib üle 10 000 üliõpilase. Doonau kaldal paiknevas
Ulmi linnas elab 120 000 inimest. Tegu on A. Einsteini sünnilinnaga. Ulmis paikneb maailma kõrgeim kirikutorn. ulmi linnasüdamest linnulennult 26 kilomeetri kaugusel asub sappi Ehingeni puidutöötlemisteha – mis põhineb kraft-tehnoloogial – tehasest sama kaugele jääb ka Saksamaa Württembergi veinipiirkond.
1999. aastal asutatud Karlstadi Ülikoolis õpib 16 000 üliõpilast. Karlstad asustati juba eelmisel aasta- tuhandel viikingite ajastul. Karlstad sai linnaõigused 1584. aastal ja seal elab täna 61 000 inimest. Karlstadi linnasüdamest linnulennult 23 kilomeetri kaugusel asub Billerudkorsnäse grüvoni puidutöötlemistehas, mis põhineb kraft-tehnoloogial.
2004. aastal asutati Lomza Ülikool. Lomza sai linnaõigused 1416. aastal ning täna elab seal 63 000 inimest. Lomza linnasüdamest linnulennult 35 kilomeetri kaugusel asub Stora Enso Ostroleka puidutöötlemistehas, mis põhineb kraft-tehnoloogial.